Seni omavahel konkureerinud Eesti IT-ettevõtted aitasid koos luua Euroopa Komisjonile unikaalse Euroopa Liidu projektide haldamise keskkonna TEPP (Team Europe Partnerships Portal).
TEPP on uus Euroopa Liidu platvorm, mis aitab partnerriikidel leida uusi lahendusi ja tööriistu, et saavutada oma jätkusuutliku arengu eesmärke.
Idee väljatöötamisel ja elluviimisel ühendasid partnerid jõud: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) aitas mõtet koordineerida, uue portaali arhitektuuri eest vastutasid Gofore Estonia OÜ ja Kodality OÜ, disainiga tegeles Trinidad Wiseman OÜ, tarkvaraarenduse eest vastutas Aktors OÜ ning osapooled tõi kokku projektijuht Katrin Rohtla. Kõigil tuli olla ühel lainepikkusel lahenduse omaniku Euroopa Komisjoniga ning keskkonna tellija ja kasusaaja välisministeeriumiga.
Kedi Välba Aktors OÜ-st rõhutab projekti unikaalsust, sest analoogset edukat ITL-i ettevõtete koostööprojekti pole Eestis enne olnud. Selleks, et töö saaks valmida, loodi ITL-i egiidi all ning klastri juhtimisel konsortsium. „Näide heast koostööst, kus konkureerimise asemel töötati ühtse tulemuse nimel,“ kinnitab Välba.
Välisministeeriumi Arengukoostöö büroo direktori Kadi Metsandi sõnutsi olid kõik osapooled paindlikud. „Kõik mõtlesid n-ö kastist välja. Sündis innovaatiline lahendus, mis on väga hea referents kogu Eesti riigile ja ka erasektorile. Lahendust on lihtne kasutada, kogu Eesti arendusmeeskonda kiideti väga,“ ütles Metsandi.
Viib kokku abivajajad ja abistajad
Algne idee sai alguse 2020. aastal, mil möllas koroonapandeemia – vajadus abistada oli suur, ent puudus keskne platvorm, kus kokku viia abivajajad ja abistajate pakkumised. „Seega oli alguses fookuses tervishoid, sealhulgas innovaatilised lahendused pandeemia leevendamiseks,“ rääkis Metsandi. „Siis meie idee laienes ja keskendusime ka partnerriikidele väljaspool Euroopa Liitu, viies kokku nõudluse ja pakkumise.“
Nii koorus välja võimalus viia kokku huvitatud osapooled: partnerriigid näevad portaalist pakkumisi ja saavad vastavalt oma vajadustele valida parima, Euroopa Liit tutvustab samal ajal oma uuenduslikku lahendust. Lisaks lahenduste ja teenuste ülevaatele on portaal infosillaks teenuste ja lahenduste pakkujatele, finantsasutustele, liikmes- ja partnerriikide esindajatele ning EL-i institutsioonidele.
Lahendused leiti ruttu
Konsortsiumi kinnitamise hetkeks oli arendusega juba tuli takus: esimesed hanked nurjusid ja kokkuvõttes loodi konsortsium, mis ehitas töötava versiooni nelja kuuga ehk väga lühikese ajaga. „Projektil oli väga ambitsioonikas eesmärk ja limiteeritud aeg, seega otsustasime kasutada agiilseid meetodeid ja lähenemist. Pärast viite nädalat oli meil olemas disainitud prototüüp ja kolm kuud peale alustamist oli arendatud juba MVP (minimum viable product) ning saime alustada lõppkasutajate peal testimisega,“ ütles välisministeeriumi poolelt projekti vedav projektijuht Katrin Rohtla.
Lilian Tomingas-Frolov Trinidad Wisemanist räägib, et korraga töötati kolmes erinevas ajavööndis: „Kui meil olid hommikused koosolekud, oli Armeenias elav arendaja juba mitu tundi töötanud. Aja säästmiseks pidime veenduma, et olime talle eelmisel õhtul teada andnud, millega ta hommikul tegelema peaks.“
Tuuli Pärenson Gofore Estonia OÜ-st lisab, et lühikese ajaraami puhul ongi vaja ülesandele agiilselt läheneda. „Ajasurve viis selleni, et oldi valmis proovima uut lähenemist. Polnud võimalik võtta kahte kuud analüüsiks ja alles siis vaadata, mida on kahe nädalaga võimalik valmis arendada. Asusime kohe realiseerima lahendust, mida saaks vajadusel ka osaliselt kasutusele võtta,“ ütles Pärenson.
Projekti alustades määratleti kõigepealt, milline on projektis kellegi roll, kuidas infot vahetatakse, millised on töörutiinid. Pidevalt analüüsiti tehtut ja otsustati, kuidas edasi liikuda. Nii loodi süsteem, millest kõik arenduse osapooled ühtmoodi aru said. „Kokkuvõttes kujunes koostöö päris heaks, meeskond töötas sünergias ja eesmärk oli ühine. Kiireid projekte peabki nii üles ehitama,“ hindab Maksim Zukov Kodality OÜ-st.
Lilian Tomingas-Frolov meenutab, et alustuseks tutvusid analüütik ja disainer esialgse ülevaatega ja selgitasid, millist lisainfot on kliendilt vaja, seejuures oli vaja arvestada ajakava ning rahaliste piirangutega. „Järgmine samm oli nõudmiste kaardistamine ja portaali funktsioonide lihtsustamine, et TEPP oleks võimalikult kasutajasõbralik. Näiteks lõime kasutajatele filtreerimisvõimaluse, et nad saaksid otsida portaalist partnereid konkreetse rolli ja projektitüübi alusel,“ meenutas Tomingas-Frolov. „Kohaldasime ka portaali sõnakasutust, et see oleks tavakasutajale arusaadav ning edasi sai juba prototüüpvaadete juurde liikuda.“
Maksim Zukov toob esile ka skaleeruvuse ja turvalisuse küsimused. „Et tegu on portaaliga, mida kasutatakse üle terve Euroopa ja eeldatav koormus on suur, oli käideldavuse tagamine arhitektuuris väga oluline: see pidi olema koheselt koos turvalisusega lahendusse sisse disainitud,“ rääkis ta. „Alati peab meeles pidama, et tehnoloogilised otsused peavad olema kvaliteetsed – kui vundament pole korras, tekivad hiljem probleemid.“
Positiivne tagasiside
Kadi Metsandi kinnitusel on tagasiside arendusele olnud positiivne. „Näiteks just toimus seminar, kus tutvustasime koos Euroopa Komisjoniga portaali. Nüüd on oluline saada arendusele palju kasutajaid ja palju üleslaetud pakkumisi, selles osas töö käib,“ rääkis Metsandi.
Kokkuvõttes aitab TEPP Eestit maailmas suuremaks teha. „Tõtt-öelda ei ole Euroopa Komisjon enne sellise protsessina ühegi liikmesriigiga sarnast suurprojekti ellu viinud,“ toob Metsandi esile.
Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadi säästva arengu poliitika ja koordineerimise direktor Félix Fernandez-Shaw kinnitab: “TEPP portaal on suurepärane näide sellest, kuidas väike liikmesriik mõtleb suurelt ja pakub uuenduslikke lahendusi kogu Euroopa Liidule.”
„Võime olla rahul. Tänu ühisele eesmärgile, suurepärasele suhtumisele, suhtlusele ja paindlikkusele on loodud portaal, mis sobib kõigile osapooltele ja toob kasu paljudele inimestele üle kogu maailma,“ võtab Lilian Tomingas-Frolov teema kokku.
„ITL-i vaatest on sellise tulemuse saavutanud ettevõtete konsortsium edulugu,“ ütles ITL-i tegevjuht Doris Põld. „Liidu roll oli heale ideele hoog sisse lükata ja toetada tavaliselt konkurentidena tegutsenud ettevõtteid ühise eesmärgi nimel töötamisel. Tunnustame ka välisministeeriumi, kes varakult ITL-i kaudu erasektoriga dialoogi astus, et ühiselt parim lahendus leida.“
Tegijad:
- Keskkonna arhitektuuri aitas ehitada Gofore Estonia OÜ, kes ühtlasi tagas koostöö- ja projektijuhtimise, et uued inimesed projektis oma õige koha leiaksid, ning aitas projekti koos hoida.
- Portaali arhitektuuriga tegeles ka Kodality OÜ, kes osales kick-off-il, aitas ettevõtte arendajaid protsessi käivitamisel ja konsulteeris, kuidas lahendada keerulisi arhitektuurseid küsimusi.
- Disaini ja testimisega tegeles Trinidad Wiseman OÜ.
- Aktors OÜ rolliks oli tarkvaraarendus – seega oli nende suurim tähelepanu esimestel kuudel pärast projekti käivitamist ja kui projekt oli üle antud, toetati veel poole aasta jooksul hooldustöödega ning viidi sisse parandusi.
- Projektijuht Katrin Rohtla tagas, et kogu projekt kulges kõikide osapoolte vahel hästi, sh erinevad partnerid tiimis, Euroopa Komisjon ja välisministeerium.
Vaata lähemalt: https://team-europe-partners.network.europa.eu
EL innovaatiliste lahenduste ühisplatvormi TEPP prototüübi lõid Välisministeeriumile Eesti IKT klastri ettevõtted.
Info: [email protected]
ESTDEV on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi programmides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse.
